«

»

okt 09

Vindbarn

Betti Alver rör sig över vidsträckta fält i både bokstavlig och överförd bemärkelse. Hon var en viktig förnyare av det estniska språket och hennes ordskapande förmåga och allusioner till saga och mytologi gör dikterna färgsprakande och känslofyllda.

 

Hon blandar egna, svåra personliga erfarenheter med reflektioner över sitt hemlands skickelser och världshistoriska begivenheter.

 

Så som också jag ville om jag kunde, när hat och hot förmenar mig frihet och hemkomst:

 

Tuulelapsed

 

Must vari käib akna taga, kes mullu ka lagedel käis.

Ta uitab siin alati. Aga tuulelepsi me tuba on täis.

Täna pilluvad pilvepalli nad mu sängi ka puiesteelt.

Nad on lapsed ja nad lihtsalt ei salli,

                     et vihm räägib ladina keelt.

Las ta räägib! Ta sõnad on rängad.

            Juba mõistan ma mõndagi neist ,

kui ta katusel koputab kaua ja kõneleb koljateist.

Ikka kutsub ta kuhugi kaasa – kuid lukus

                                      on vööruse uks.

Mu toit on voodi ees toolil.

                          Ma jäängi vist jalutuks.

 

Aga teie lennake sinna, kuhu siit aknast ei näe.

Laugelt lennake, tuulelapsed,

                            üle Laiuse mäe.

Lennake Riidmal ja Rupsil, rukkimerel ja metsadel.

Peipsilt lennake läbi Võnnu, kus kõneles kerkokell.

Lennake Võrus, Vändras ja Karksis.

                         Lennul vaadake üle vee,

kuidas terendab Sinine puri.

                                Tehke tiir ümber Piibe tee.

Tehke kaar üle Albu valla,

                    üle Kaarli, Muuga ja Ao,

üle Aegade Assamalla, üle

                          Kääpa ja Künnivao.

 

Lennake läbi kõik mandrid! Las maha jääb

                                     lõplik legend!

Lennake mööda ka munust, kannul Nihil ja Nemo,

                                                   ta kaksikvend.

Lennake üle mere, kannul fuuriad, kahtlus ja taud,

kuni leiate kivise rünka.

                      Kivirünkal on kivine laud.

Kivilaual on kivine raamat. Kiviraamatu nimetus

kumab kaugele kumeral kaanel

                

               D E   G I G A N T I B U S

 

Ikka peavad end raamatu pärijaks Tarantel ja Draakon,

                                       Salamander ja Skorpion,

Homunkulus, Horror ja Terror. Nende lahingunimi

                                           on Leegion.

Ikka veerivad raamatut vaevad.

          Ikka riivavad raamatut verised vood.

Ikka raiuvad sinna kõik rahvad

                oma Tõllude nimed ja tõsilood.

Seda raamatut uurige teie, mu sõbrad,

                               kui mina ei saa –

seal olevat hiiglaste hulgas ka üks peatükk

            

                            E S T O N I A